Möödunud nädalavahetusel sai jälle seatud sammud garaaži suunas, ikka selleks, et näpud õliseks teha. Ja ei pidanud pettuma. Õli lendas laia kaarega ja 29. augusti õhtupoolikul raksatasid järjepanu kõigi 17 projekti mootorid pärast läbi terve nädalavahetuse väldanud putitamist käima. Tallinnale tehti 1:0 ehk siis üks projekt oli rohkem. Vaata Tartu Garage48 projekte ja kui eelmise garaaži millegipärast maha magasid siis siin on kätshup-ketshup.

Jõudsin Tarusse kohale kui tunnid olid juba lõppenud ehk käis meeskondade kokkupanek. Toredaid ideid oli päris mitu, aga mulle tundus kõige lahedam projekt, mille plakatilt paistsid kaugele märksõnad “OCR” & “Impossible” :). Järgmisel päeval sai kiire ajutormi tulemina asja nimeks CashMuse ja arendus võis alata. Kahe päevaga valmisid veebilehe ja Androidi app’i töötavad prototüübid.

Et mis see CashMuse siis ikkagi on? Lühidalt öeldes on tegemist automaagilise vidinaga, mis muudab Su pabertšekid digitaalseks infoks. Protsess näeb välja nii – saanud rütmikeksu tantsivalt kassiirilt kätte tšeki kahmad teksataskust oma Android-telefoni, teed tšekist pildi ning saadad selle vastava app’i kaudu cashmuse.com lehele. Õhtul (või järgmisel nädalal ärireisilt) koju jõudes logid CashMuse keskkonda sisse ja näed kõiki oma üles laetud tšekke. Muretu klikiga valid tšeki, survestad suurt nuppu nimega Scan ja… hopplaa – imelisel kombel saab tšekil olev info tõlgitud tekstiks ning on valmis ühe nupuvajutuse peale lendama Exceli tabelisse, firma raamatupidamisprogrammi või maa orbiidile – kus iganes plaanid oma väljaminekute analüüsiga tegeleda. Pabertšekid viskad aga maheda mõnutundega kaminasse puuhalgudega mürama.

Kuna asi on tegelikkuses päris keeruline erinevate tsekkidega tööle saada, siis hetkel oma näppu asjale külge panna ei saa. Küll aga võib meid jälgida siin-seal sotsiaalmeedia kanalites (üllatav eks):
CashMuse Facebookis
CashMuse Twitteris
CashMuse YouTube’is

Juhuks kui sa nüüd ei viitsinud linke klikkida on siinsamas klipp meie esitlusest:

Natuke meeskonnast ka: CashMuse‘i ideega tuli välja Rene Saarsoo, kes tegeles frontendi arendusega; OCRi süsteemid pani oma pilli järele tantsima Madis Pink, kes tegi nii muudeseas valmis ka Androidi app’i; andmebaasid ja kogu muu backendi ehitas üles Raul Valge; turunduse ja muude üldinimlike teemadega tegelesid Cristo Pajust ja Ragnar Sass. Ja mina – loomulikult – tegin teate-küll-mida.

Möödunud nädalal lõpus kargas trükipresside ja plaadimasinate vahelt välja üks äärmiselt huvitav kooslus, nimeks Reigi õpetaja jälgedes. Tegu on ühest küljest audioraamatuga ja teisest küljest pisikese Hiiumaad, täpsemalt Lauka piirkonda, tutvustava trükisega. Hans Kaldoja poolt sisse loetud Reigi õpetaja lugu, mille kirja pannud Aino Kallas ning tõlkinud Friedebert Tuglas, areneb just Hiiumaa kivisel pinnal ning keerukate inimsuhete kõrval saab aimu ka sealsest eluolust 17. sajandil. Tõsistele teemadele tasakaaluks on komplekti kuuluvas vihikus mitmeid põnevaid Lauka piirkonna külade kohta räägitud legende.

Eesti tõsisemat sorti muusikat tutvustav plaat Tšehhi muusika-ajakirja His Voice juurde. Ümbris ei saanud väga tõsine. Ei tea mis need tšehhid nüüd mõtlevad…

Illustratsioon täiskasvanud õppija nädala plakatile.

Viimasel ajal jõuavad tööd koosolekule kenakese hilinemisega või ei jõua üldse. Uued tuuled kipuvad julmalt üle lendama. Seekord sain ühel valmis saanud tööl siiski sabast kinni – 17.–23. mail toimus Tallinnas UNICEFi Sinine Nädal, mille tarbeks sai loodud visuaal ning see veebilehe, plakatite jm vormidesse valatud. Kes veel pole aru saanud, siis selle kevadsuve märksõna on akvarell – niipea kui Sinise Nädala plakatid olid üles saanud ilmusid välja ka Nordea panga voolavate värvidega reklaamid.

Reklaamide tarveks sai tehtud fotosessioon toredate noortega, pildid püüdis kinni Romer Laidsaar. Veebi seadis tööle Wasabi.

Sel reedel kogunes IT kolledžis hulk asjalikku rahvast, et käivitada 48 tunni jooksul mõned vahvad startup teenused ja/või tooted (loe lähemalt asja organiseerija Garage48 lehelt). Läksin sinna minagi ja idee oli ka taskus. Imelisel kombel meeldis see idee veel mitmele toredale inimesele ning nüüd ongi täispööretel käimas üks ülimalt uudne ja tohutu kasvupotentsiaaliga startup.

Idee on iseesesest väga lihtne – veebilehel kratid.com saad peagi luua endale hirmarmsa virtuaalse lemmiklooma, kel olgu või 10 kätt ja 6 silma, just niipalju kui parasjagu vajalik tundub. Veebis saad looma eest hoolitseda, temaga suhelda. Suhelda saad ka teiste loomaomanikega. Aga asi ei piirdu sellega. Kui virtuaalne loom on valmis, saad ta endale tellida ka reaalse pehme mänguloomana. Virtuaallooma teenus ongi eelkõige mõeldud täitmaks tühimikku looma tellimise ja valmimise/kättesaamise vahel. Kuid virtuaalse loomaga saad suhelda ka pärast reaalse looma valmimist. Ja kui juhtub et mänguloom elukeerises kaotsi läheb siis saad alati veebist endale täpselt samasuguse asemele tellida.

Kuna hetkel on toode veel arenduses, pead kannatust varuma. Kui tahad esimesena uudiseid kuulda, siis sisesta oma meiliaadress meie kodulehel kratid.com, hakka meie fänniks Facebookis või jälgi meie tegemisi Twitteris.

Kes ei malda oodata, saab veebi kujunduse tööversiooni kaeda siin:

Tallinn Summer School’i veeb valmis juba mõni aeg tagasi, aga vot ei olnud mahti siin seda mainida. Nüüd on :). Tuleb koha ausalt ära rääkida, et tegelikult on see minu esimene tõsisem töö veebidisaini vallas. Ja minu meelest pole põrmugi paha (konstruktiivne vasuvaidlemine on loomulikult teretulnud).

Tallinn Summer School on tore ettevõtmine, mis toob kõikjalt maailmast suveks Tallinnasse kokku hulga huvitavaid inimesi ning pakub asjalike kursusi seinast seina. Kursusi täiendab kultuuriprogramm ja julgemad võivad ette võtta ka üsna hullu rongitripi.

Veeb jookseb mõnusasti Wordpressi mootoril, mille jaoks vormis kujunduse teemaks Martin Kapp. Nõu ja jõuga olid abiks ka Peeter Marvet, Wasabi ja Paul Marin

Lisaks veebile ilmus sarnaselt eelmisele aastale ka suurem hulk erinevaid trükiseid, mis jätkasid väikeste muutustega sama joont.

Tallinn 2011 vabatahtlike logo ja graafiline stiil valmis üsna kaua väldanud protsessi tulemina eelmise aasta lõpus. Tegemist oli palju ja tundub, et tulemus sai sellest tulenevalt ka hea. Projekti raames valmis hulk trükiseid jm materjale, need jõuavad aga siia postitusse mõningase hilinemisega :)

Kuna logo läbis töö käigus mitmeid huvitavaid arengufaase siis oleks patt jätta need siinkohal kirjaldamata. Järgnev joonis annab ülevaate peamistest.

Kavandites on kandvaks ideeks abikäe kujund ning just abikäte paljusus. Lõppvariant kasutab lihtsuse huvides küll ainult üht kätt, kuid selle toetuseks on kujundustes kasutamiseks nö kätemere motiiv, mis hoovusena asjad liikuma paneb :).

PS! too algne mitmekäeline elukas on juba leidnud uue ja paljutõotava elu… Vaata kratid.com

Vabatahlike töö on põnev ja Tallinn 2011-le väga väärtuslik. Tahad ka oma tahte vabaks lasta? Alusta siit!

Seniks kuni kiire aeg annab mahti viimaste tööde kohta pikemalt kirjutada riputan üles eelmise aasta lõpus Kultuuritehase siiditrüki töötoas tehtud särgi. Viimase aja sündmuste valguses täitsa sobiv :).

Pilt sai raami valgustamiseks kilele joonistatud markeriga ning trükiga läks ka kiireks – sellest teatav karune tulem. Kunagi helges tulevikus joonistan puhta ja viisaka vektori ning lasen masstootmisse…

Helge tulevik osutus olema lähemal kui oodata oleks võinud. Vektorfail on nüüd olemas ja kõigi jaoks vabalt allalaadimiseks ning isiklikuks otstarbeks kasutamiseks olemas. Trüki särk või lõika kilest ja kleebi köögiaknale – valik on Sinu.

Laadi alla siit! (pdf, 412 kb)

Viimaks ometi. See postitus on minu tagasihoidlik panus Kaupo Kalda poolt OKIA blogis algatatud Welcome to Estonia aktsioonile. Kahjuks tuleb välja, et ma pole just palju Eesti kena loodust ja vaatamisväärsusi pildistanud. Ja kui siis mitte just kõige õnnestunumalt :). Aga mõned pildid siiski leidsin. Enamus neist on tulnud üsna ammu läbi mõnusa Zenit’i, millele peaks jälle hääled sisse lööma.

Aga ega asi ainult sellega ei piirdu. Häid ja paremaid pilte on üles upitanud veel paljud:

(veel…)

Täna hommikul sai päris mitu kokandushuvilist koolijütsi legaalselt poppi teha ja koolpingi poleerimise asemel Anni Arro Komeedi-kohvikus head-paremat mugida ning jalgu kõlgutada. Aga eks nad olid selle enam kui küll ära teeninud. Just nende noorte toredatest retseptidest panid Anni Arro, Mai Maser ja Heili Tõnissaar kokku täna selles samas kohvikus esitletud Noorte kokaraamatu, mis järjekorras juba teine (Tallinna Noorteaasta kokaraamat ilmus 2007. aasta lõpus).

Raamatus on hea hunnik retsepte, nii soolaseid kui magusaid, lihtsaid ja keerukamaid. Söögi-isu ja seeläbi kokkamistuhina tekkimisele aitavad tublisti kaasa Sandra Urvak’u vahetud fotod, millelt vaata et tuleb mõnusaid küpsetamislõhnu. Vahepaladeks on raamatus Mai Maseri tervisliku toitumise nõuanded.

Noorte kokaraamat on saadaval Rahva Raamatus lihtsalt imeodava hinnaga. Hinna sees riputusauk. Mahub enamuste asjade alla ja peale.

Oot… kujundusest polegi veel rääkinud, parandame selle vea kohe. Alustaks algusest. Kõigepealt oli plaanis teha raamatust tõeline multifunktsionaalne köögitööriist – kokaraamat-lõikelaud. Puidust raamatukaanel oleks saanud reaalselt tomatit viilutada jne. Aga mitmetel põhjustel, millest peamine on loomulikult tootmise keerulisusest tulenev krõbe hind, jäi see lahendus paremaid päevi ootama. Asi ei jäänud siiski katki – kaaned sai lahendatud puidumustri trüki ja sellele vastava surutrükiga ning tulemus sai päris tore. Nagu igal korralikul lõikelaual on ka Noorte kokaraamatul riputusauk, riputa kasvõi kaela :). Raamatu sisu kujundus on selge ja lihtsalt jälgitav. Ei midagi liigset.

Ega muud kui andke pottidele-pannidele tuld!

Üheksandas (kui vastikult täpseks minna siis seekord reedeses) ja eriti pikas pliiatsilogis teevad kaasa seedehäiretega poni (või hoopis narkomuul?), viie jalaga roosa kaheksajalg, halgude hirm hr. kamin, tänitav kell jpt. Seekordse pliiatsilogi teeb lisaks kõigele muule äärmuslikult eriliseks salapärase noore põlvkonna kunstniku RJ hoogne külalisesinemine. Vot nii.

Võiks arvata, et Koosolek on pärast esimest sünnipäeva loorberitele lebama jäänud või koguni õige varakult talveunne jäänud. Aga see pole põrmugi nii. Paksu sooja lumevaiba asemel on turjale kogunenud hoopis hunnik kiireid töid ja tegemisi, mis pole andnud mahti neist õieti rääkidagi. Rääkimata kirjutamisest või joonistamisest. Aga kindel on see, et enne aasta lõppu ilmub siia veel üht koma teist põnevat lähiminevikust ja -tulevikust. Ka pliiatsilogi materjali on küll aeglaselt, aga vääramatu jõuga tekkinud ja peagi jõuab ka see ühe pikema postina siia.

Seniks aga muhedat novembrit.

Kui klassikuid tsiteerida siis… “Palju õnne mulle kõigi poolt!”

Jah, Koosolekul on täna 1. sünnipäev! Suurt pidu ei toimu, saluuti ei lase, aga rõõmu on selletagi küll+küll. Aasta aega tagasi sai teoks pikka aega hautud plaan – pühkisin kontoritolmu jalgadelt ning alustasin vabakutselist elu. Miks? Eelkõige seepärast, et olla rohkem koos oma naise ja pisipõnniga, näha kuidas tulevad tema esimesed sammud, kuulda rohkem neid lahedaid mõminaid ja üminaid ning rohkem perega kokku kasvada kui seda võimaldab üheksast viieni kontorirotina krõbistamine. Aga see polnud kindlasti ainuke põhjus. Tahtsin teha oma tööd omamoodi, kontrollida kogu protsessi, olla paindlik, suhelda töö tellijaga vahetult, planeerida vabalt aega ning olla majanduslikult sõltumatu. Ja loomulikult tahtsin endale nime teha ning oma töid selle all näidata :).

Hää meel on tõdeda, et esimene aasta on vaatamata teatavate täheühendite mõningasele mõjule läinud väga hästi, palju paremini kui oleksin julenud loota (olgem ausad, aasta tagasi tundus tulevik ikka üsna tume) ning kõik toimib nii nagu soovitud. Siinkohal suured-suured tänud kõigile, kellega koos nii sel aastal kui ka varem head tööd on tehtud. Tänud ka hr Tööle endale, kes on end ikka ise ja kutsumata uksest-aknast sisse poetanud :).

Jee!

Kui siin-seal silma hakkavad suured teod panevad kannatuse proovile või tekitavad paanikat siis nüüd on võimalik neist teada anda. Varjata ei tasu, niikuinii saadakse jälile. Ja meetmed võetakse tarvitusele. Et suured teod ilusti luubi alla saada, tegin hiljuti säärase plakati.

Seoses nädalavahetusel toimunud kartulivõtuga tuli meelde paari aasta eest meisterdatud lühi-dokumentaal-tumm-film hüperaktiivsete vigurkartulite elust. Olgu see siinkohal ära toodud.